Spordiliidu põhikiri

VILJANDIMAA  SPORDILIIT

P Õ H I K I R I

 I   ÜLDSÄTTED

1.  Viljandimaa Spordiliit (lühinimetus VSL) on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides heategevuslikel eesmärkidel tegutsev  vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud noorte, täiskasvanute ning veteranide sporditegevuse edendamisele, korraldamisele ja koordineerimisele Viljandimaal.

2. Viljandimaa  Spordiliit (edaspidi liit)  ühendab Viljandimaal  tegutsevaid   spordiklubisid, -ühendusi ja -seltse, noorteühinguid ning teisi juriidilisi isikuid ühistegevuseks, kehakultuuri ja spordi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.

3.  Liit  juhindub oma  tegevuses  Eesti Vabariigis  kehtivatest  õigusaktidest,  nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast.

4.  Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu põhitegevus. Liidu tulu kasutatak-se põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks,  tulu  liikmete vahel ei jaotata.

5.  Liit on eraõiguslik juriidiline isik ja rajab oma suhted teiste institutsioonidega reeglina lepingulistel alustel. Liit esindab Viljandimaa sporti oma liikmelisuse kaudu Eesti Olümpiakomitees ja teeb koostööd kõikide spordiühenduste, spordiorganisatsioonidega ja spordialaliitudega.

6.  Liidul on oma sümboolika ja atribuutika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

7.  Liidu juhatuse asukoht on Viljandi linn, Eesti Vabariik.

8.  Liit  on asutatud 12. aprillil 1993 aastal ning on Viljandimaa Spordiklubide Liidu õigusjärglane.

II  LIIDU  EESMÄRGID  JA  TEGEVUS

9.  Liidu tegevuse eesmärgid  on  spordi arendamise ja oma liikmetevahelise sporditöö koordineerimise kaudu sportlike eluviiside propageerimine Viljandimaa elanikkonna seas, kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja sportlikuks veetmiseks soodsate tingimuste loomisele kaasa aitamine. Liit loob liikmetele võimalused ja tingimused spordiga tegelemiseks, täiendõppeks ja võistlemiseks, võistluste ja treeningute korraldamiseks; treeninglaagrite läbiviimiseks.
10. Eesmärkide täitmiseks liit:
1)        koondab ja ühendab Viljandimaal tegutsevaid spordiklubisid, -ühendusi ja -seltse ning teisi juriidilisi isikuid;
2)    propageerib spordiga tegelemist Viljandimaal, kasutades selleks kõiki massikommunikatsiooni vahendeid, liidu poolt koostatud ja levitatavaid trükiseid ning kaasab oma liikmete kaudu liidu tegevusse spordist huvitatuid  noori, täiskasvanuid ja veterane;
3)      koostab Viljandimaa võistluskalendri, töötab välja Viljandimaa meistrivõistluste juhendid ning korraldab ülemaakondlikke spordiüritusi Viljandimaa valdade ja linnade (spordiklubid, koolid, äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud) võistkondadele noorte, täiskasvanute ja veteranide vanuseklassides;
4)      komplekteerib Viljandimaad esindavaid võistkondi ja delegatsioone osavõtuks üleriigilistest või teiste riikide organisatsioonide poolt korraldatavatest spordi-võistlustest ja kõikvõimalikest kehakultuuri ja sporditegevust propageerivatest programmidest;
5)      korraldab Viljandimaa omavalitsusüksuste sporditöötajate ja spordikohtunike ning liidu liikmete esindajate pidevat täiendõpet ja võimaldab oma liikmete esindajatel osaleda teiste organisatsioonide poolt korraldatavates koolitusprogrammides;
6)      arendab koostööd teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsusüksustega, äriühingutega, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega ning üksikisikutega kehakultuuri ja spordiliikumise edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
7)      moodustab oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks sihtasutusi ja soodustab spordiliikumise toetamiseks loodavate iseseisvate üksuste moodustamist;
8)      viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi       tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid    liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks          vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor-      ning reklaamilepinguid.
9)      autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

III  LIIDU  LIIKMESKOND

11.  Liidu liikmeteks võivad olla Viljandimaa spordiklubid, -ühendused ja -seltsid ning teised juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.
12.  Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta liidu juhatus teeb otsuse  90  kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosoleku poolt.
13. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.
14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3 kuulise etteteatamisaja möödumist. Etteteatamisaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt, jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu kahe aasta jooksul. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majan-          dusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja  liikmemakse ei tagastata.
17. Liidu liikmel on õigus:
1)    osaleda ja olla esindatud  liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
2)    osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valid ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3)      esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
4)      kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja eeliskorras liidu vara;
5)      kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda.
18. Liidu liikmed on kohustatud:
1)      järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
2)      osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös
3)   tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
4)      kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara ning pidama kinni liidu sümboolika kasutamisele kehtestatud korrast;
5)      hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu esindajatekogu koosolek või liidu juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV  LIIDU  JUHTIMINE  JA  JÄRELVALVE       
19. Liidu  kõrgemaks organiks on liidu liikmete esindajatekogu koosolek(edaspidi  üldkoosolek). Üldkoosolekus võivad osaleda kõik liidu liikmed.
Konkreetse esindaja määramine üldkoosolekule kuulub iga liidu liikme pädevusse. Igal esindatud liidu liikmel on kõikide hääletamiste ja valimiste korraldamisel üks hääl. 
Üldkoosoleku kutsub kokku liidu juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt  1/10 liidu liikmete poolt.
Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva ning kokku-kutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse.
 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1)        põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
2)        liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
3)        liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtes-   tamine;
4)        majandusaasta aruande kinnitamine;
5)        liidu juhatuse liikmete arvu, nimelise koosseisu ning nende volituste aja kehtestamine;
6)        auditorkontrolli või revisjoni määramine;
7)        juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
8)    liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
21. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud liidu kõik liikmed.
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokku-kutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud liidu kõik liikmed.
Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekus, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekus esindatud liidu liikmele.
22. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosole-kus osalevatest liidu liikmetest või nende esindajatest.
Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed.
Liidu liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
23. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud  liikmetest või nende esindajatest.
Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
24. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
25. Liitu juhib ja esindab liidu juhatus. Liidu juhatuse liikmete alammääraks on kolm ja ülemmääraks on üheksa. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Liidu juhatuse valib üldkoosolek lihthäälteenamusega neljaks aastaks. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
Liidu töö korraldamiseks valivad juhatuse liikmed endi seast liidu juhatuse esimehe.
Kõikides õigustoimingutes esindab liitu juhatuse esimees ainuisikuliselt või ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.
26 .Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige võib enne tähtaega tagasi astuda isikliku avalduse alusel.
Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul liidu juhatuse liikmete valimise korra alusel.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
27. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süülise kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga.
Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
28. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuu-luvad:
 1)    liidu üldkoosoleku ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
 2)    liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast lahkumise ja väljaarvamise otsustamine.
 3)    liidu eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
 4)    liidu liikmete koostöö koordineerimine ja nendevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
 5)    välissuhete korraldamine, rahvusvahelistesse ning üleriigilistesse ühendustesse  astumise ja sealt lahkumise otsustemine ning liidu esindajate nimeline määramine;
 6)    liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
 7)    liidu struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgatingimuste kinnitamine;
 8)    liidu tegevjuhi töölevõtmine;
 9)    loa andmine laenude võtmiseks ja andmiseks, laenu suuruse kindlaksmääramine;
 10)  liidu autasude süsteemi ja sümboolika kavandite kinnitamine;
11)    muude spordiliikumist puudutavate üldküsimuste lahendamine;     
12)    majandusaasta aruande koostamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine.
29. Juhatuse koosolekud kutsub kokku liidu juhatuse esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.
Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse koosolekuid juhib liidu juhatuse esimees või juhatuse koosolekul valitud koosolekujuhataja
Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud juhatuse liikmetest.
Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.
Juhatuse koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
30. Üldkoosolek teostab järelvalvet liidu teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revisjoni või audiitorkontrolli. Revident või audiitor määratakse liidu üldkoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra alusel.

V  LIIDU  VAHENDID, VARA  JA  ARUANDLUS
31. Liidu vahendid ja vara moodustuvad :
1)        sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2)        füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3)        riigieelarvelistest toetustest;
4)        sihtkapitalide ja sihtasutuste toetustest;
5)        liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
32. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule  ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhi-kirjale.
Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingulistel alustel. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.
33. Liidu  majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

VI  LIIDU  LÕPETAMINE
34. Liidu tegevus lõpetatakse:
1)    üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjaga                     ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle poole liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
2)        kohtu poolt tehtud pankrotiotsuse alusel. Juhatus on kohustatud esitama pank-rotiavalduse, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi.
Avalduse esitamata jätmise  või avalduse esitamisega viivitamise korral vastu-tavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
3)        liidu  liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
4)        üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;
5)    sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
35. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei määrata teisiti.  Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 25 ja 26 sätestatud korda. 
Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.
36. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahul-davad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega ja samasuunalist tegevust jätkavale mittetulundusühingule. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks.
Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.
Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
37. Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-öiguslikule juriidilisele isikule.
38. Liidu tegevuse lõpetamisel kustutatakse liit registrist liidu avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada.
Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avaldus põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII  ÜHINEMINE  JA  JAGUNEMINE
39. Liit (siinkohal ühendatav liit)  võib ühineda teise liiduga (siinkohal ühendav liit)  üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjaga  ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud  või esindatud liikmete esindajatest. Ühendatav  liit loetakse lõppenuks.
Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimis-menetluseta.
Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega) Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
40. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle poole liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esndatud liikmete esindajatest.
Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks.
Eraldamisel annab jagunev liit osa oma varast ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel.
Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

 Käesolev põhikiri on vastu võetud Viljandimaa Spordiliidu asutamiskonverentsil 12 aprillil 1993.a

Muudatused ja täiendused on vastu võetud esindajatekogul 25.septembril 1999.a. Põhikiri muudetud esindajatekogu koosolekul 08.septembril 2004.a.

Põhikiri muudetud esindajatekogu koosolekul 18.mail 2007.a.